MAI ESIMENE ESMASPÄEV on ainulaadne pilguheit New Yorgi kahe olulise kultuurisündmuse telgitagustesse. Film räägib Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi aegade jooksul kõige suurema külastajate arvuga moenäituse „China: Through The Looking Glass“ („Hiina läbi peegli“) ning näituse avamist tähistava ja staaridest kubiseva heategevusliku ürituse „2015 Met Gala“ korraldamisest. Tunnustatud filmitegija Andrew Rossi (trükimeediat käsitleva dokumentaalfilmi „Page One: Inside the New York Times“ autor) jälgib massimeediaettevõtte Condé Nasti loovdirektori, moeajakirja Vogue peatoimetaja ja Met Gala pikaajalise juhi Anna Wintouri ning ikonoklastilise kuraatori ja murrangulise moenäituse väljamõtleja Andrew Boltoni tegemisi kaheksa kuu jooksul, kui nad valmistuvad õhtuks, mis ootuste kohaselt vallutab kunsti- ja moemaailma tormijooksuga.

ROXANNE LOWIT - MAAGILISED HETKED on dokumentaalfilm meie aja ühe suurema fotograafi Roxanne Lowiti tööst. Lowit räägib valitud tööde põhjal ise enda elust, mida täiendavad teiste autorite, supermodellide ja moeloojate mälestused ja emotsioonid. „Maagilised hetked“ on ühe ajastu lugu alates Studio 54 algusaastatest kuni tänapäevani välja, kus näeme kaasaegsest kunstimaailmast tuntud nägusid, kuulsusi ja kohti läbi Lowiti objektiivi. Tema käe all sündis 1970ndatel lavatagune fotograafia ehk uuenduslik pilguheit moe ja glamuuri imekaunisse maailma, millest sai omamoodi iseseisev kunstivorm.

RÄTSEPMEISTER YOHJI YAMAMOTO on intiimne portree viimase neljakümne aasta ühe mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, jaapanlase Yohji Yamamoto elust ja tööst. Tegu on filmiga, mis võtab üksipulgi lahti 73aastase moemaailma ikooni ja visionääri lummavalt keeruka elu ja olemuse erinevad tahud. Yamamoto lubab vaatajal piiluda kardina taha ja näha tema kõige salajasemaidki mõtteid ja tundeid. Filmis käsitletakse moelooja vaateid kunstile ja loomeprotsessi, vastandades seda tema arusaamaga tänapäeva „moe“ tööstusest ja sellest, kuhu ühiskond – nii Jaapanis kui ka mujal maailmas – suundumas on.

MAPPLETHORPE: VAADAKE NEID PILTE on esimene üldtunnustatud täispikk dokumentaalfilm vastuolulisest ameerika fotokunstnikust Robert Mapplethorpe’ist, mis on tehtud pärast tema surma 1989. aastal. Tuntud katalüsaatoril ja valgustajal, kes tõmbas skandaale magnetina ligi, oli üks ja ainus eesmärk: saavutada kunstnikuna edu ja kuulsust. Paremat ajastust poleks ta osanud tahtagi. See oli aeg, kus Manhattanil tegid ilma Warholi Factory ja Studio 54 ning valitses ohjeldamatu hedonism ja seksuaalne vabameelsus. Tema esimene isikunäitus 1976. aastal tõi publiku ette ka kunstniku lemmikteemad: lilled, portreed ja aktifotod. Mapplethorpe sai homoerootiliste ja sadomasohhismi kajastavate piltidega ning mustanahalisi mehi kujutavate aktifotodega kiiresti kurikuulsaks. Režissöörid Fenton Bailey ja Randy Barbato anti vabad käed tutvuda Mapplethorpe’i arhiiviga, kust nad avastasid enne kunstniku surma valminud intervjuud. Nii valmiski intiimne ja samal ajal kriitiline dokumentaalfilm, kus 20. sajandi fotokunsti silmapaistev täht räägib avameelselt iseendast, täienduseks tema sõprade, kallimate, pereliikmete, kuulsuste ja modellide meenutused.

Hermès, Christian Dior, Chanel, Balenciaga, Balmain, Yves Saint Laurent... Kõik need tuntud nimed on Lognoni ateljees alati esindatud olnud. Lognon on teenindanud kõiki kuulsamaid prantsuse kõrgmoeloojaid alates 19. sajandi algusest, Napoleon III aegadest. Iga moekunstnik, kes vajas kanga jaoks erilist plisseed, teadis täpselt, kust seda küsida – Lognoni moemajast. Ateljee kasutab sedasama kütkestavat plisseerimistehnikat ka tänapäeval, rahuldades ka kõige lennukamate moeloojate kujutlusvõimet. Filmis ARMASTUSEGA JA KÄSITSI TEHTUD, PRANTSUSMAAL viivad Lognoni ateljee ja teised unikaalsed prantsuse käsitöölised vaataja oma maailma. Hoolimata aastakümnetepikkust tööd prestiižsetele moekunstnikele ja panustamist kõrgmoe olemusse on nad üksteise järel sunnitud uksed sulgema, kuna ei leia kedagi, kes nende tööd jätkaks. Mis juhtub moekunstiga siis, kui ühel päeval pole neist enam kedagi järel?

Peale filmiseanssi „Hand Made with Love in France“ on kõik huvilised oodatud Piret Ilvese stuudiosse, et osaleda filmiteemalises vestlusringis „Hand Made with Love in Estonia“ Suurepäraste oskustega käsitöölised on asendamatud inimesed haute couture kollektsioonide loomisel maailmakuulsate luksusbrändide juures. Kas ka meil Eestis leidub taolisi tagasihoidlikke ja üldsusele tundmatuid suurepäraseid meistreid? Kas disainerid vajavad neid ning kust ja kuidas neid leida? Milline on disainerite ja ka tarbijate vastutus nende jätkusuutlikkuses? Või on ka disainer hoopis üks neist? Pariisis valminud haute couture tooteid tarbivad ka suurimad moesõbrad minimaalselt. Arvestades Eesti tippmoekunstnike töömudeleid ja tootmismustreid, võib pisut liialdatult öelda, et haute couture´i tarbimine Eestis, ei ole miskit kättesaamatut. Paljud kõrgmoele omased töövõtted on igapäevane reaalsus ja neisse pilgu heidamegi.

Moemaailm jumaldab skandaale. Kui aus olla, siis see just mahlaste ja mürgiste ning teravate ja naljakate skandaalide najal õilmitsebki. Moega on seotud erinevat tüüpi skandaale. MOESKANDAALID vaatlebki neid kõiki, tehes seda huumorivõtmes ja otsides nii tõrvatilka meepotist kui ka paljastavaid ja roppe nalju. Filmi eesmärk ei ole loetleda skandaale neutraalses Vikipeedia stiilis, vaid paljastada moemaailma meeleseisundit ja põhimõtet, kuidas jõuda kaugele ilma millestki või kellestki lugu pidamata. Mood elab raamidest väljas ja seetõttu on ka igasugused kokkupõrked sagedased, mis mõnikord on head, mõnikord aga halvad või suisa grotesksed.

MAI ESIMENE ESMASPÄEV on ainulaadne pilguheit New Yorgi kahe olulise kultuurisündmuse telgitagustesse. Film räägib Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi aegade jooksul kõige suurema külastajate arvuga moenäituse „China: Through The Looking Glass“ („Hiina läbi peegli“) ning näituse avamist tähistava ja staaridest kubiseva heategevusliku ürituse „2015 Met Gala“ korraldamisest. Tunnustatud filmitegija Andrew Rossi (trükimeediat käsitleva dokumentaalfilmi „Page One: Inside the New York Times“ autor) jälgib massimeediaettevõtte Condé Nasti loovdirektori, moeajakirja Vogue peatoimetaja ja Met Gala pikaajalise juhi Anna Wintouri ning ikonoklastilise kuraatori ja murrangulise moenäituse väljamõtleja Andrew Boltoni tegemisi kaheksa kuu jooksul, kui nad valmistuvad õhtuks, mis ootuste kohaselt vallutab kunsti- ja moemaailma tormijooksuga.

Kõrgmood ehk haute couture on otsekui moemaailma akropol: majesteetlik, mõjukas ja omamoodi varemeis, ent igal juhul vääramatu sümbol. Selle suurim puudus on, et paljud inimesed ei teagi enam, mida kõrgmood endast kujutab, ajades seda tihtipeale segamini luksuslike valmisriietega. Nii et mis see kõrgmood siis õigupoolest on? See on kvaliteedimärk, kokkulepitud tõekspidamised, Pariisi traditsioonid, eliidile mõeldud mood, kõrge hinnavahemik, nimekad kliendid ja moekunstnikud (mitte niisama moeloojad) ja meediaplatvorm. Seda kõike HAUTE COUTURE’i SALAMAAILM selgitabki, kajastades üksikasjalikult Pariisis toimuvat kõrgmoe nädalat.

Anna Piaggi, keda armastati tema ekstsentrilise riietumisstiili, aga ka lähedaste kuulsate sõprade, moeloojate Karl Lagerfeldi, Dolce & Gabbana, de Castelbajaci ja Manolo Blahniku pärast, oli elav näide kunsti, ühiskonna ja kultuuri ristumisest, kes andis oma panuse moe arengusse ja tähtsustamisse kogu maailmas. Film ANNA PIAGGI – MOEMAAILMA UNISTAJA jälgib tolle imetlusväärse moeajakirjaniku töid ja tegemisi, viies vaataja ühest moepealinnast teise, Pariisi, Londonisse ja Milanosse. Vaatajani tuuakse valimik arhiivisalvestistest ja seni avaldamata fotodest, mis on pärit Piaggi abikaasa ja tunnustatud moefotograafi Alfa Castaldi, Ugo Mulase ja Baldo Fabiani erakogudest, ning nimekate moeloojate meenutustest.

RÄTSEPMEISTER YOHJI YAMAMOTO on intiimne portree viimase neljakümne aasta ühe mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, jaapanlase Yohji Yamamoto elust ja tööst. Tegu on filmiga, mis võtab üksipulgi lahti 73aastase moemaailma ikooni ja visionääri lummavalt keeruka elu ja olemuse erinevad tahud. Yamamoto lubab vaatajal piiluda kardina taha ja näha tema kõige salajasemaidki mõtteid ja tundeid. Filmis käsitletakse moelooja vaateid kunstile ja loomeprotsessi, vastandades seda tema arusaamaga tänapäeva „moe“ tööstusest ja sellest, kuhu ühiskond – nii Jaapanis kui ka mujal maailmas – suundumas on.

ROXANNE LOWIT - MAAGILISED HETKED on dokumentaalfilm meie aja ühe suurema fotograafi Roxanne Lowiti tööst. Lowit räägib valitud tööde põhjal ise enda elust, mida täiendavad teiste autorite, supermodellide ja moeloojate mälestused ja emotsioonid. „Maagilised hetked“ on ühe ajastu lugu alates Studio 54 algusaastatest kuni tänapäevani välja, kus näeme kaasaegsest kunstimaailmast tuntud nägusid, kuulsusi ja kohti läbi Lowiti objektiivi. Tema käe all sündis 1970ndatel lavatagune fotograafia ehk uuenduslik pilguheit moe ja glamuuri imekaunisse maailma, millest sai omamoodi iseseisev kunstivorm.

Hermès, Christian Dior, Chanel, Balenciaga, Balmain, Yves Saint Laurent... Kõik need tuntud nimed on Lognoni ateljees alati esindatud olnud. Lognon on teenindanud kõiki kuulsamaid prantsuse kõrgmoeloojaid alates 19. sajandi algusest, Napoleon III aegadest. Iga moekunstnik, kes vajas kanga jaoks erilist plisseed, teadis täpselt, kust seda küsida – Lognoni moemajast. Ateljee kasutab sedasama kütkestavat plisseerimistehnikat ka tänapäeval, rahuldades ka kõige lennukamate moeloojate kujutlusvõimet. Filmis ARMASTUSEGA JA KÄSITSI TEHTUD, PRANTSUSMAAL viivad Lognoni ateljee ja teised unikaalsed prantsuse käsitöölised vaataja oma maailma. Hoolimata aastakümnetepikkust tööd prestiižsetele moekunstnikele ja panustamist kõrgmoe olemusse on nad üksteise järel sunnitud uksed sulgema, kuna ei leia kedagi, kes nende tööd jätkaks. Mis juhtub moekunstiga siis, kui ühel päeval pole neist enam kedagi järel?

Moemaailm jumaldab skandaale. Kui aus olla, siis see just mahlaste ja mürgiste ning teravate ja naljakate skandaalide najal õilmitsebki. Moega on seotud erinevat tüüpi skandaale. MOESKANDAALID vaatlebki neid kõiki, tehes seda huumorivõtmes ja otsides nii tõrvatilka meepotist kui ka paljastavaid ja roppe nalju. Filmi eesmärk ei ole loetleda skandaale neutraalses Vikipeedia stiilis, vaid paljastada moemaailma meeleseisundit ja põhimõtet, kuidas jõuda kaugele ilma millestki või kellestki lugu pidamata. Mood elab raamidest väljas ja seetõttu on ka igasugused kokkupõrked sagedased, mis mõnikord on head, mõnikord aga halvad või suisa grotesksed.

Kõrgmood ehk haute couture on otsekui moemaailma akropol: majesteetlik, mõjukas ja omamoodi varemeis, ent igal juhul vääramatu sümbol. Selle suurim puudus on, et paljud inimesed ei teagi enam, mida kõrgmood endast kujutab, ajades seda tihtipeale segamini luksuslike valmisriietega. Nii et mis see kõrgmood siis õigupoolest on? See on kvaliteedimärk, kokkulepitud tõekspidamised, Pariisi traditsioonid, eliidile mõeldud mood, kõrge hinnavahemik, nimekad kliendid ja moekunstnikud (mitte niisama moeloojad) ja meediaplatvorm. Seda kõike HAUTE COUTURE’i SALAMAAILM selgitabki, kajastades üksikasjalikult Pariisis toimuvat kõrgmoe nädalat.

Anna Piaggi, keda armastati tema ekstsentrilise riietumisstiili, aga ka lähedaste kuulsate sõprade, moeloojate Karl Lagerfeldi, Dolce & Gabbana, de Castelbajaci ja Manolo Blahniku pärast, oli elav näide kunsti, ühiskonna ja kultuuri ristumisest, kes andis oma panuse moe arengusse ja tähtsustamisse kogu maailmas. Film ANNA PIAGGI – MOEMAAILMA UNISTAJA jälgib tolle imetlusväärse moeajakirjaniku töid ja tegemisi, viies vaataja ühest moepealinnast teise, Pariisi, Londonisse ja Milanosse. Vaatajani tuuakse valimik arhiivisalvestistest ja seni avaldamata fotodest, mis on pärit Piaggi abikaasa ja tunnustatud moefotograafi Alfa Castaldi, Ugo Mulase ja Baldo Fabiani erakogudest, ning nimekate moeloojate meenutustest.